Huvitavaid fakte liivamandalast:

Liivamandala loomist alustatakse seestpoolt väljapoole – et juba tehtud tööd kogemata mitte minema pühkida. Kuid liivamandala sümboolikat loetakse väljapoolt sissepoole – äärmistest joonistustest keskmise suunas.
Sümboolselt siseneb mandala vaataja kosmilisse skeemi, mille tsentris asub tegelik reaalsus. Kõige välimine vikerkaarevärviline leekidekujuline ring sümboliseerib tarkust. Järgmine kitsas ring sümboliseerib kaastunnet (kirjeldatav mandala on Avalokitešvara mandala). Järgmine erilise kujuga sümbolitest koosnev ring sümboliseerib 82. erinevat budaseisundit.

Need kolm välimist ringi tähendavad sümboolselt, et on erinevaid virgumise vorme, mida on võimalik teostada neil, kel on tõsine soov virguda. Kuid et virgumiseni jõuda, tuleb endas äratada tarkus ja kaastunne – ehk läbida tarkuse ja kaastunde tsoonid, mida mandalas kujutatakse ringidega.

Traditsiooniliselt peavad mandalat loovad mungad enne mandala valmistamist läbima pikaajalised filosoofia ja kunsti õpingud. Näiteks Dalai-laama kloostris on taoliste õpingute pikkuseks 3 aastat.

Tavaliselt töötavad ühe mandala kallal 4 munka.

Liivamandala üks mõte on jõuda mandala ilu läbi millegi ilusa äratundmiseni meis enestes. Ja kui me leiame ilu meis enestes, siis leiame ilu ka teistes.

Tiibeti liivamandalad on ürgsed tiibeti budistliku kunsti vormid. Mandala sanskriti keeles tähendab "kosmogrammi" ehk "harmoonilist maailma".

Liivamandala traditsioon on pärit Indiast, keskajal jõudis see kunstivorm Tiibetisse. Liivamandala on vahend, mille abil on võimalik suurendada kaastunnet, tajuda elu haprust ning pidevat muutumist ja surelikkust. Lisaks on liivamandalal ühiskonda ja keskkonda tervendavad omadused. Inimestele (ja muudele olenditele – näiteks loomadele), kelle elukoht asub mandala läheduses, mõjub liivamandala puhastavalt ja tervendavalt.

Tiibeti budismis tähistab liivamandala kujuteldavat paleed, mida visualiseeritakse meditatsiooni käigus.
Liivamandala on budismi harjutuste tegijale nagu Buddha õpetuste skeem või konspekt. Iga sümbol tuletab meelde mingit aspekti Buddha õpetustest.

On väga palju erinevaid mandalaid – mis tuletavad meelde erinevaid Buddha õpetusi. Kuid igal mandalal on oma väga kindel välimus, mida kunagi ei muudeta – teatud tüüpi mandala luuakse alati täpselt sama väljanägemisega.
Iga liivaterakese jaoks on oma väga kindel koht.

Kuigi liivamandala on kahemõõtmeline, sümboliseerib ta kolmemõõtmelist objekti – paleed, milles elab teatud jumalus, kes sümboliseerib vastavaid Buddha õpetusi.

Kokkuvõtlikult on igal mandalal välimine, sisemine ja salajane tähendus. Välise tähendusena sümboliseerib liivamandala ideaalset maailma.

Sisemise mandala tähendus on, et see on skeem, mille abil saab tavalise inimese mõistuse juhatada virgumiseni.

Saljase tähendusena ennustab Liivamandala ette keha ja mõistuse tasakaalu.

Liivamandala valmistamine:

miljonid värvilised liivaterakesed asetatakse suurt vaeva ja keskendumist nõudva harjutusena oma õigele kohale mandalas. Mandala tegemiseks kasutatakse peenestatud kivimitest tehtud liiva, mis on värvitud, ent kasutatakse ka jahvatatud lilledest, taimedest ja kivikestest tolmu. Iidsetel aegadel kasutati ka vääris– ja poolvääriskividest jahvatatud liiva. Näiteks lasuuri (lapis lasuli) kasutati sinise liiva saamiseks, rubiine punase liiva saamiseks.

Kui mandala on valmis, pühitakse mandala liiv kokku ja valatakse läheduses voolavasse veekokku, mille kaudu tervendavad energiad uhutakse üle maailma laiali.

Mandala kokkupühkimine sümboliseerib surelikkust, muutumist ja universumi loomulike protsessidega leppimist.
Mandala palees elav jumalus ei hävine mandala kokkupühkimisel, vaid ta võtab uue vormi ning suundub voolava vee kaudu järgmiste olenditeni.